Tiffany esimesel näitusel

Tiffany käis oma esimesel näitusel, et harjutada, mida seal tehakse.

Aitäh Kerttule, kes Tiffanyt meisterlikult näitas ja kohtunik Avril Herdile, kes teda ilusasti vaatas ja hindas.

Tulemuseks TP beebi :-) ja kirjeldus "excellent head, well set ears, good mouth, correct shoulder placement, good depth of body & spring of rib, short coupled. tail o top, good coat in excellect condition, moved well"

Väiksed mõlkud

Kutsikate ajutegevus on selline, et vahel on konkreetselt näha, kuidas mõte aeglaselt ajuni jõuab. Käisid külalised pizzaga ja järele jäi karp. Panin sinna kaks maksakotletti, karp hoolega kinni ja vaatasin. Väga naljakas oli, video on ka, selle püüan hiljem üles panna.

Vjaana-Jezuu

Minu armas küla muutub suvistel nädalavahetustel alati tõeliseks õllesummeriks. Siin on ju ilus rand! Ma olen küll väga tolerantne inimeste riietuse suhtes, aga tänane bikiinides tselluliidipomm vanuses 60+ ja 1 km rannast, poes - pani kulmu kergitama.

Aga mis võiks olla parem võimalus kutsikate sotsialiseerimiseks kui poe-esine parkla, ca 7 last erinevate jalgratastega, joviaalses meeleolus meeskodanikud, mitmed autod, maantee, ATV-d ja tsiklid. Mõlemad plikad panid ATV mürina peale auto alla korraks pakku, aga tulid kohe välja ja esinesid, sabad püsti. Tiffany oli võõraste vastu pealetükkivam, Talisman vaoshoitum, aga ka ei kartnud. Tundub, et kõik on hästi nende putukate julgemisega!

Üks väike kohver vähem

Minu naaber ütleb mu kutsikate kohta "kohvrid". Mulle tundub see suure komplimendina!

Minna ongi läinud. Sai endale suurepärase pererahva ja mu süda on väga rahul. Olevat oma kodus olnud julge ja uudishimulik, eriti suurt huvi tundis peegli vastu. Varsti näen teda jälle!

Aga natuke tühi meil see elamine siin täna ikkagi on.... Ka teised plikad käituvad natuke teisiti. Pildil kutsikad eile õhtul, veel kõik koos.

Kojuminek

Telltails Titina "Minna" läheb laupäeval päris oma koju. Nutma ei hakka, sest ta hakkab elama Tallinnas ja mul on võimalik seda võrratut elukat edaspidigi näha. Tema on alati esimene, kes suhtlema tuleb. Ta on ka kõige suurem kisakõri ja vist kõige uudishimulikum.

Täna käis Minna pikemat sorti ekskursioonil, sealhulgas enda ja õdede tõutunnistusi Kennelliidust ära toomas. Esimesed 25 km röökis ta autos, nagu keegi tapaks. Pärast lühikest peatust minu ema juures läks juba libedamalt ja tagasiteel oli koer vait kui sukk. Kõigega harjub, eks!

Talisman ootab kojuminekut augusti alguseni, ja Tiffany ongi juba oma kodus (üllatus-üllatus!)

Ühte nägu

Plikad on nii sarnaseks läinud, et pane või paelad kaela, et vahet teha. Siiani olid paelad vaid pildistamise tarvis kaelas, fotod petavad ära.

Vihm ja külm

Kahjuks on vahepeal olnud põhiliselt külmad ja vihmased ilmad. Kutsikad on pahuramad kui enne, sest väljas ei saa kuigi pikalt olla.

Mina olen ka pahur, sest kutsikad väljendavad oma rahulolematust ju üsna häälekalt (nagu FB-s emotsionaalselt väljendusin - "röökiv hävituspataljon") ja mul on kõrvakuulmine endiselt alles. Meenub, mis tunne oli, kui kutsikaid oli viis ja seda kesklinna korteris... No ei anna võrrelda muidugi, tööd tegema ma siiani ikka kõrvatroppidega ei pea.

Kõige suurem röökman on "lilleke rohus", tean, et tema omanikud piiluvad siia blogisse aeg-ajalt. Nii et palju õnne kõva häälega tüdruku puhul ;-) Aga ega teisedki palju alla ei jää. Ja liikumiskiirus on nendel tegelastel täiesti hämmastav, kui nad aeda lahti lasta, siis on tõeliselt palju tegemist, et järele jõuda.

Huvitav on vaadata ka kutsikate ja täiskasvanud koerte suhtlemist.

Ema Kata on imetamise lõpetanud ja tegeleb nüüd kutsikate koolitamisega. Sõbralikult ja mänguliselt, aga siiski üsna kindlalt pannakse kutsikas selili ja näidatakse, kes siin otsustab. See on järjekindel käitumine Kata poolt ja meenutab natuke minu kohutavat algklasside õpetajat...

Isastega on lood segasemad. Minu vanim koer Robin (ta on 7-aastane) on seekord kutsikate vastu üsna tõre. Eelmine kord, kui Katal 4 aastat tagasi kutsikad olid, suhtus Robin neisse ülima sõbralikkusega, valvas ja lakkus neid, tassis neile oma mänguasju. Seekord aga uriseb üsna kurjalt, kui keegi teda tülitama tuleb. Nooremad poisid Ludvig ja kutsikate isa Erik on palju leplikumad väikeste krokodillide suhtes, mängivad ja kutsuvad mängima.

Õnneks paistab, et kutsikatel on koeramaailma reeglid selged ja kui keegi ikka möriseb pea kohal, siis visatakse selili ja näidatakse, et nad on niiiiiii piiiiisikeeeseeed ja oooohutuuuuud....

Vol. 2

Pluti-pluti pilte möödunud laupäevast

Fotode autoriks Kadi Talpsepp

Äikesekindlad kutsikad!

Tänasel imelisel soojal päeval olid kutsikad pikalt õues, isegi päevane uinak tehti õueaedikus. Panin küll "katuse" peale, et oleks päikese eest varju, aga ninad sätiti ikkagi päikese kätte. Kes ei tahaks kevadise päikese käes mõnuleda, eks ole!

Pärast aga hakkas päris kõvasti müristama, ja selgus, et kutsikad on vähemalt praegu täiesti äikesekindlad. Nagu vanad mehed vahtisid stoilise rahuga, et mida te sebite siin (vihma käest tuli ju kõik õues olev kraam kiiresti evakueerida). See on väga hea uudis, igasugust paugutamist nii äikeseilma kui ilutulestiku näol tuleb ikka ette.

Ja üks koeraväline tähelepanek veel tänasest päevast: teate seda vastikut sügelustunnet, nagu jookseks sipelgas mööda selga? Kontrollige, see võibki olla sipelgas!

Kes on Erik?

Kuna selline küsimus tuli, siis siin pilt kutsikate isast Erikust, passinimega Dundee Extra Strong. See Rootsist pärit poiss elab minu juures kodus, tema isa on So What Excalibur ja ema Dundee Masquerade Flirt.

Foto autor: Jaanus Järva

Lilleke rohus

... kes tegelikult vajab juba habemeajamist.

Tahaks öösel magada...

Millegipärast on kutsikatel viimased 60+ tundi öö ja päev kapitaalselt segamini. Öösel kakeldakse, mängitakse ja möllatakse ning tehakse eluohtlikke trikke (kuidagi õnnestub ühel plikal juba teist korda koon aediku vahelt niimoodi välja toppida, et enam tagasi ei saa - oh seda kisa!). Ja päeval siis magatakse, hambad laiali.

Aga mina tahaks öösel magada ja päeval tööd teha!

Kata soovib endiselt krokodille imetada ja kuna ta enne poegimist just kõhnuse all ei kannatanud, siis olen talle endiselt ka soovi järgi süüa andnud ja imetada lubanud. Ei usu, et emapiim millekski halb oleks ja Kata hakkab omandama saledamat joont. Põhiliselt söövad kutsikad siiski Royal Canin starterit (mille peale panen kefiiri ja törtsu õli), samuti loomaliha ja kodujuustu.

Liikuvat pilti ja nägusid ka

Panen siia ka lingi videole kahest kutsikast:

http://www.youtube.com/watch?v=HRa_VtOjVPg

P.S. Üks tüdrukutest on oma isast tõsiselt sisse võetud, igal võimalusel tolgendab talle külje alla. Isa on sõbralikult huvitatud, aga siiski teatud piirini. Ega ma ei tea, mis seal kõhu all täpselt toimub, aga ma võin ette kujutada, et äkki püütakse haarata neid eenduvaid kehaosasid...

Veel üks tore tagumendipilt

Täna on rohi jälle rohelisem

... ja kutsikad veerand numbrit kasvanud

Une hõlmas

Ma annaks palju ära, et teada saada, mida kutsikad unes näevad. Silmad on kõvasti kinni, aga käpad jooksevad kuhugi. Mida nende pisikesed ajud küll nii hoolega protsessivad? Mälestusi kusagilt teistpoolsusest? Päeva elamusi?

Vandersellid õues (homme saab 1 kuu täis)

Esiteks suur aitäh kommenteerijatele! Hakkasin küll lisatoitu (veisehakkliha) juba nädal tagasi pakkuma, kuid ausalt öeldes oli see üks mätserdamine, mitte söömine. Nüüd paaril viimasel päeval on ikka suhu ka liha pandud, mitte ainult talla alla. Aga tissid on endiselt lihast palju popimad.

Oleme nüüd targemate julgustusel ka natuke oma aias päevitanud, täna liiguti juba päris kiirel jooksusammul eri suundades. Minu ema ennustas, et küllap hakkavad varsti kaevama ka... Täitsa koera moodi tegelased on juba mu meelest!

Peaaegu kuu aja kaalud ka: 1280, 1310, 1360 grammi.

Ettevaatust, kuri zombi (kutsikad 3-nädalased)

Täna kell 4.26 hakkas peale üks suuremat sorti tramburai. Pool tundi pidevat kätši. Ma saan aru, et on vaja kaklemist ja urisemist harjutada, aga kas seda peab tegema kell pool viis hommikul?

Kuna magamisest (minul) enam midagi välja ei tulnud, siis on terve päev olnud selline zombi-olek, et karju appi. Kutsikad muidugi magavad õndsa und terve päeva, vaja ju varahommikuseks mürgliks jälle jõudu koguda. Ei tea, kas see aitaks, kui neile ööseks lina peale tõmmata, nagu papagoidega tehakse, et need varavalgel kisama ei hakkaks?

Olen natuke kahevahel ka lisatoidu andmise osas. Piima Katal on ja kõhud kellegi tühjad ei tundu olevat, lükkaks natuke edasi selle aja, kui peab hakkama ise sibitädiks... Muidu veiseliha ja RC starter on olemas. Kaal tõuseb kõigil, aga väiksemad on suuremale järgi võtnud ja nüüdseks on kaalud ühtlustunud (1080 -1120g). Kui mõni kogemustega inimene juhtub lugema, siis kommenteerige, palun selle lisatoidu osas.

Mõmm! - 19 päeva

Võib-olla tuleb tagantjärele jutte veel muu jutu sisse, aga seni on kutsikate elu kulgenud süües, magades ja noh... neid muid füsioloogilisi vajadusi rahuldades, mille eest ka hoolitseb proua ema. Kuna Kata armastab ka muidu väga s***a süüa, ja üldjuhul saab ta selle eest riielda, siis ma arvan, et ta on olukorraga väga rahul.

Viimaste päevade intensiivsed urinad annavad märku, et hoolimata ilmsüüta mõmminägudest läheb siin varsti lahti sama reibas kisma, kui ma Kata eelmise pesakonna puhul mäletan. Piimahambad on suhu lõikumas ja küllap sügelevad, neid on vaja pidevalt sügada. Ja milleks on siis olemas õe pea?

Kaalu on nüüd 870 - 970 g vahel ja kõik tuterdavad omal jalal ringi. Ootan ilma soojenemist ja kutsikate kasvamist, siis saab hakata neid aeda viima.

P.S. Palun fotode kvaliteedi suhtes leebe olla, kõik on tehtud seebikarbiga ja sellise valgusega, nagu parasjagu on.

Tagantjärele jutte... 2 päeva vanad

Siin nad on, kolm kahepäevast šotlasetüdrukut.

Sündides kaalusid nad 240-270 grammi. Vastsündinud kutsikad vajavad kõige enam sooja, sellepärast olid esimesed ööd minu jaoks väga rasked - olen harjunud magama jääkarule sobiva temperatuuriga toas. Muidu aga oli kõik suhteliselt muretu, kutsikad said iseteenindusliku piimabaari nõksu kiiresti kätte ja proua ema oli nii tüüne ja hoolitsev...

Õnneks on kõiki kutsikaid õnnistatud ka kõva häälega ja polnud ohtu, et ema nad ära magab.

Mäletate ju dront Edwardit "Muumitrollist", tema istus pidevalt kellegi kogemata laiaks ja kuna ta oli väga heasüdamlik, siis korvas alati hukkunu sugulastele matusekulud... Kahtlen, et Kata matusekulusid tasunud oleks...

Teine pilt on kahepäevase kutsika käpast. Mulle on siiani mõistatuseks, milleks on ema kõhus vaja selliseid küüsi?

Tere tulemast!

Tere tulemast värske kenneli Telltails bloogi lugema. Pärast pikka kaalumist otsustasin oma värsked kutsika- ja muud koerajutud veebi üles panna. Idee varastasin uhkelt Kristiina Hocline's R-pesakonna blogist, kus ma pidevalt piilumas ja arvandmeid võrdlemas käin...

Päises on - lubage tutvustada - hr. ja pr. TellTails ehk Erik (vasakul) ja Kata (paremal). Nemad on kenneli esimese pesakonna vanemad ja neist tuleb kindlasti hiljemgi juttu.

Lisaks elab siin veel igasuguseid muid toredaid karvaseid...