Tiffany esimesel näitusel

Tiffany käis oma esimesel näitusel, et harjutada, mida seal tehakse.

Aitäh Kerttule, kes Tiffanyt meisterlikult näitas ja kohtunik Avril Herdile, kes teda ilusasti vaatas ja hindas.

Tulemuseks TP beebi :-) ja kirjeldus "excellent head, well set ears, good mouth, correct shoulder placement, good depth of body & spring of rib, short coupled. tail o top, good coat in excellect condition, moved well"

Väiksed mõlkud

Kutsikate ajutegevus on selline, et vahel on konkreetselt näha, kuidas mõte aeglaselt ajuni jõuab. Käisid külalised pizzaga ja järele jäi karp. Panin sinna kaks maksakotletti, karp hoolega kinni ja vaatasin. Väga naljakas oli, video on ka, selle püüan hiljem üles panna.

Vjaana-Jezuu

Minu armas küla muutub suvistel nädalavahetustel alati tõeliseks õllesummeriks. Siin on ju ilus rand! Ma olen küll väga tolerantne inimeste riietuse suhtes, aga tänane bikiinides tselluliidipomm vanuses 60+ ja 1 km rannast, poes - pani kulmu kergitama.

Aga mis võiks olla parem võimalus kutsikate sotsialiseerimiseks kui poe-esine parkla, ca 7 last erinevate jalgratastega, joviaalses meeleolus meeskodanikud, mitmed autod, maantee, ATV-d ja tsiklid. Mõlemad plikad panid ATV mürina peale auto alla korraks pakku, aga tulid kohe välja ja esinesid, sabad püsti. Tiffany oli võõraste vastu pealetükkivam, Talisman vaoshoitum, aga ka ei kartnud. Tundub, et kõik on hästi nende putukate julgemisega!

Üks väike kohver vähem

Minu naaber ütleb mu kutsikate kohta "kohvrid". Mulle tundub see suure komplimendina!

Minna ongi läinud. Sai endale suurepärase pererahva ja mu süda on väga rahul. Olevat oma kodus olnud julge ja uudishimulik, eriti suurt huvi tundis peegli vastu. Varsti näen teda jälle!

Aga natuke tühi meil see elamine siin täna ikkagi on.... Ka teised plikad käituvad natuke teisiti. Pildil kutsikad eile õhtul, veel kõik koos.

Kojuminek

Telltails Titina "Minna" läheb laupäeval päris oma koju. Nutma ei hakka, sest ta hakkab elama Tallinnas ja mul on võimalik seda võrratut elukat edaspidigi näha. Tema on alati esimene, kes suhtlema tuleb. Ta on ka kõige suurem kisakõri ja vist kõige uudishimulikum.

Täna käis Minna pikemat sorti ekskursioonil, sealhulgas enda ja õdede tõutunnistusi Kennelliidust ära toomas. Esimesed 25 km röökis ta autos, nagu keegi tapaks. Pärast lühikest peatust minu ema juures läks juba libedamalt ja tagasiteel oli koer vait kui sukk. Kõigega harjub, eks!

Talisman ootab kojuminekut augusti alguseni, ja Tiffany ongi juba oma kodus (üllatus-üllatus!)

Ühte nägu

Plikad on nii sarnaseks läinud, et pane või paelad kaela, et vahet teha. Siiani olid paelad vaid pildistamise tarvis kaelas, fotod petavad ära.

Vihm ja külm

Kahjuks on vahepeal olnud põhiliselt külmad ja vihmased ilmad. Kutsikad on pahuramad kui enne, sest väljas ei saa kuigi pikalt olla.

Mina olen ka pahur, sest kutsikad väljendavad oma rahulolematust ju üsna häälekalt (nagu FB-s emotsionaalselt väljendusin - "röökiv hävituspataljon") ja mul on kõrvakuulmine endiselt alles. Meenub, mis tunne oli, kui kutsikaid oli viis ja seda kesklinna korteris... No ei anna võrrelda muidugi, tööd tegema ma siiani ikka kõrvatroppidega ei pea.

Kõige suurem röökman on "lilleke rohus", tean, et tema omanikud piiluvad siia blogisse aeg-ajalt. Nii et palju õnne kõva häälega tüdruku puhul ;-) Aga ega teisedki palju alla ei jää. Ja liikumiskiirus on nendel tegelastel täiesti hämmastav, kui nad aeda lahti lasta, siis on tõeliselt palju tegemist, et järele jõuda.

Huvitav on vaadata ka kutsikate ja täiskasvanud koerte suhtlemist.

Ema Kata on imetamise lõpetanud ja tegeleb nüüd kutsikate koolitamisega. Sõbralikult ja mänguliselt, aga siiski üsna kindlalt pannakse kutsikas selili ja näidatakse, kes siin otsustab. See on järjekindel käitumine Kata poolt ja meenutab natuke minu kohutavat algklasside õpetajat...

Isastega on lood segasemad. Minu vanim koer Robin (ta on 7-aastane) on seekord kutsikate vastu üsna tõre. Eelmine kord, kui Katal 4 aastat tagasi kutsikad olid, suhtus Robin neisse ülima sõbralikkusega, valvas ja lakkus neid, tassis neile oma mänguasju. Seekord aga uriseb üsna kurjalt, kui keegi teda tülitama tuleb. Nooremad poisid Ludvig ja kutsikate isa Erik on palju leplikumad väikeste krokodillide suhtes, mängivad ja kutsuvad mängima.

Õnneks paistab, et kutsikatel on koeramaailma reeglid selged ja kui keegi ikka möriseb pea kohal, siis visatakse selili ja näidatakse, et nad on niiiiiii piiiiisikeeeseeed ja oooohutuuuuud....