Võib-olla tuleb tagantjärele jutte veel muu jutu sisse, aga seni on kutsikate elu kulgenud süües, magades ja noh... neid muid füsioloogilisi vajadusi rahuldades, mille eest ka hoolitseb proua ema. Kuna Kata armastab ka muidu väga s***a süüa, ja üldjuhul saab ta selle eest riielda, siis ma arvan, et ta on olukorraga väga rahul.
Viimaste päevade intensiivsed urinad annavad märku, et hoolimata ilmsüüta mõmminägudest läheb siin varsti lahti sama reibas kisma, kui ma Kata eelmise pesakonna puhul mäletan. Piimahambad on suhu lõikumas ja küllap sügelevad, neid on vaja pidevalt sügada. Ja milleks on siis olemas õe pea?
Kaalu on nüüd 870 - 970 g vahel ja kõik tuterdavad omal jalal ringi. Ootan ilma soojenemist ja kutsikate kasvamist, siis saab hakata neid aeda viima.
P.S. Palun fotode kvaliteedi suhtes leebe olla, kõik on tehtud seebikarbiga ja sellise valgusega, nagu parasjagu on.
No comments:
Post a Comment