Vihm ja külm

Kahjuks on vahepeal olnud põhiliselt külmad ja vihmased ilmad. Kutsikad on pahuramad kui enne, sest väljas ei saa kuigi pikalt olla.

Mina olen ka pahur, sest kutsikad väljendavad oma rahulolematust ju üsna häälekalt (nagu FB-s emotsionaalselt väljendusin - "röökiv hävituspataljon") ja mul on kõrvakuulmine endiselt alles. Meenub, mis tunne oli, kui kutsikaid oli viis ja seda kesklinna korteris... No ei anna võrrelda muidugi, tööd tegema ma siiani ikka kõrvatroppidega ei pea.

Kõige suurem röökman on "lilleke rohus", tean, et tema omanikud piiluvad siia blogisse aeg-ajalt. Nii et palju õnne kõva häälega tüdruku puhul ;-) Aga ega teisedki palju alla ei jää. Ja liikumiskiirus on nendel tegelastel täiesti hämmastav, kui nad aeda lahti lasta, siis on tõeliselt palju tegemist, et järele jõuda.

Huvitav on vaadata ka kutsikate ja täiskasvanud koerte suhtlemist.

Ema Kata on imetamise lõpetanud ja tegeleb nüüd kutsikate koolitamisega. Sõbralikult ja mänguliselt, aga siiski üsna kindlalt pannakse kutsikas selili ja näidatakse, kes siin otsustab. See on järjekindel käitumine Kata poolt ja meenutab natuke minu kohutavat algklasside õpetajat...

Isastega on lood segasemad. Minu vanim koer Robin (ta on 7-aastane) on seekord kutsikate vastu üsna tõre. Eelmine kord, kui Katal 4 aastat tagasi kutsikad olid, suhtus Robin neisse ülima sõbralikkusega, valvas ja lakkus neid, tassis neile oma mänguasju. Seekord aga uriseb üsna kurjalt, kui keegi teda tülitama tuleb. Nooremad poisid Ludvig ja kutsikate isa Erik on palju leplikumad väikeste krokodillide suhtes, mängivad ja kutsuvad mängima.

Õnneks paistab, et kutsikatel on koeramaailma reeglid selged ja kui keegi ikka möriseb pea kohal, siis visatakse selili ja näidatakse, et nad on niiiiiii piiiiisikeeeseeed ja oooohutuuuuud....

Vol. 2

Pluti-pluti pilte möödunud laupäevast

Fotode autoriks Kadi Talpsepp

Äikesekindlad kutsikad!

Tänasel imelisel soojal päeval olid kutsikad pikalt õues, isegi päevane uinak tehti õueaedikus. Panin küll "katuse" peale, et oleks päikese eest varju, aga ninad sätiti ikkagi päikese kätte. Kes ei tahaks kevadise päikese käes mõnuleda, eks ole!

Pärast aga hakkas päris kõvasti müristama, ja selgus, et kutsikad on vähemalt praegu täiesti äikesekindlad. Nagu vanad mehed vahtisid stoilise rahuga, et mida te sebite siin (vihma käest tuli ju kõik õues olev kraam kiiresti evakueerida). See on väga hea uudis, igasugust paugutamist nii äikeseilma kui ilutulestiku näol tuleb ikka ette.

Ja üks koeraväline tähelepanek veel tänasest päevast: teate seda vastikut sügelustunnet, nagu jookseks sipelgas mööda selga? Kontrollige, see võibki olla sipelgas!

Kes on Erik?

Kuna selline küsimus tuli, siis siin pilt kutsikate isast Erikust, passinimega Dundee Extra Strong. See Rootsist pärit poiss elab minu juures kodus, tema isa on So What Excalibur ja ema Dundee Masquerade Flirt.

Foto autor: Jaanus Järva

Lilleke rohus

... kes tegelikult vajab juba habemeajamist.

Tahaks öösel magada...

Millegipärast on kutsikatel viimased 60+ tundi öö ja päev kapitaalselt segamini. Öösel kakeldakse, mängitakse ja möllatakse ning tehakse eluohtlikke trikke (kuidagi õnnestub ühel plikal juba teist korda koon aediku vahelt niimoodi välja toppida, et enam tagasi ei saa - oh seda kisa!). Ja päeval siis magatakse, hambad laiali.

Aga mina tahaks öösel magada ja päeval tööd teha!

Kata soovib endiselt krokodille imetada ja kuna ta enne poegimist just kõhnuse all ei kannatanud, siis olen talle endiselt ka soovi järgi süüa andnud ja imetada lubanud. Ei usu, et emapiim millekski halb oleks ja Kata hakkab omandama saledamat joont. Põhiliselt söövad kutsikad siiski Royal Canin starterit (mille peale panen kefiiri ja törtsu õli), samuti loomaliha ja kodujuustu.